minutenerife2 tenerife tenerifekompass saaretuur santacruz biitlidtenerifel eksport gofio kanaaritomatid kanaaritubakas luchacanaria tenerifetramm corrida elmedano elteide grandhoteltaoro humboldt kanaarikartul lavadero picodelteide playadelasteresitas puertocruz salinas sool teleferico turg cochinilea cochinilla francotenerifel karmiin tenerifekompass
McCandless: „Apollo 11. Siin Houston Kanaari saarte kaudu.“
Armstrong: „Sain aru. Kuulen sind valjusti ja selgelt. Käisime checklisti läbi ja anomaaliaid ei ole.“ See vestlus peeti paarkümmend minutit peale Apollo 11 starti Houstonis asunud lennujuhi Bruce McCandlessi ja maa orbiidil kuule lennuks valmistuva Neil Armstrongi vahel. Kanaari saared on siinses kontekstis Maspalomase (GC) lähedal asuv NASA Canary Station ehk Kanaari jaam, mis asub Cape Canaveraliga samal laiuskraadil, neid lahutamas vaid Atlandi ookean. Tehniliselt kuulsid kanaarid kõige esimesena ka kuulsat „It is a small step...“ lauset, sest side Apolloga käis just Kanaari jaama kaudu. Kolm kuud hiljem olid Armstrong, Aldrin ja Collins ka ise plaksti Maspalomases kohal, olles teel Euroopasse õhusuudlusi jagama ja lastele patsu lööma. Nixon andis neile selleks Air Force One kasutada, millele kohalikud tuusad ei pidanud paljuks lennuväljal vastu töristada Seat 850-ga, mis on nõukaaegse maanteemuhu geneetiline lähisugulane. Astronaudid kepsutasid kohalikega tantsu ja Armstrong näppis koguni kanaari mikrokitarri timplet. Siis laaditi jahi pardale pannitäis paellat, kanaari kortsukardulat koos tortillaga (Janet Armstrong nõudis hiljem retsepti) ning piisavalt kohalikku veini ning astronaudid viidi koos prouadega ookeanile tšillima. Foto laiali kätega ning ujumismaskis Aldrinist leidis äratrükkimist klantsajakirjades üle kogu maailma (kuuendik planeedist muidugi välja arvatud) koos kirjeldusega, et Buzz Aldrin on vaimustuses vee all kohatud meriahvenate suurusest. Selle foto autori ehk jahi pardalt pildi klõpsanud kohaliku turismibossi Eduardo Merino õiendamine, et tegelikult kirjeldas Aldrin nähtud traktoriratast, ei huvitanud loomulikult kedagi.
#tenerife #tenerifekompass #apollo11 #neilarmstrong #buzzaldrin #michaelcollins #minutenerife2
Eesti (ja kogu Läänemere) vanim tuletorn püstitati peaaegu viissada aastat tagasi (1531) Kõppu, sest see oli Hiiumaa kõrgeim punkt – koguni 67 meetrit üle merepinna. Enam kui kolm sajandit hiljem (1864) sai lõpuks oma esimese majaka ka Tenerife ning seda ei püstitatud kaugeltki saare kõrgeimasse tippu – kõigest 235 meetri kõrgusele Punta de Anaga kaljuplatoole. Vundamendist laternaruumini tuleb veel 12 meetrit otsa ja tuli paistab 29 nm (nautical mile ehk meremiili, ca 40 km) kauguselt kätte. Õlilambid on küll elektripirnide vastu vahetunud (ja ka elekter toodetakse nüüd kohapeal päikesest), aga Flesner-tüüpi Prantsusmaal toodetud läätsed löövad veel tänase päevani kenasti vastu. Ühtekokku on majakaid järgnenud pooleteist sajandi jooksul Tenerifele ehitatud seitse ning mitmeid koguni korudvalt: algsed mõne- kuni mõneteistmeetrised rajatised on hiljem saanud kõrgema torni kõrvale (Abona, Teno ja Rasca). Minu raudne lemmik on Punta del Hidalgo. Ja ilmselt mitte ainult minu - esimesena kargavad mulle pähe saudid - miks nad muidu oma pilvelõhkujaid meie majaka pealt maha panevad!
#tenerife #tenerifekompass #tenerifetuletornid #minutenerife2
Eesti (ja kogu Läänemere) vanim tuletorn püstitati peaaegu viissada aastat tagasi (1531) Kõppu, sest see oli Hiiumaa kõrgeim punkt – koguni 67 meetrit üle merepinna. Enam kui kolm sajandit hiljem (1864) sai lõpuks oma esimese majaka ka Tenerife ning seda ei püstitatud kaugeltki saare kõrgeimasse tippu – kõigest 235 meetri kõrgusele Punta de Anaga kaljuplatoole. Vundamendist laternaruumini tuleb veel 12 meetrit otsa ja tuli paistab 29 nm (nautical mile ehk meremiili, ca 40 km) kauguselt kätte. Õlilambid on küll elektripirnide vastu vahetunud (ja ka elekter toodetakse nüüd kohapeal päikesest), aga Flesner-tüüpi Prantsusmaal toodetud läätsed löövad veel tänase päevani kenasti vastu. Ühtekokku on majakaid järgnenud pooleteist sajandi jooksul Tenerifele ehitatud seitse ning mitmeid koguni korudvalt: algsed mõne- kuni mõneteistmeetrised rajatised on hiljem saanud kõrgema torni kõrvale (Abona, Teno ja Rasca). Minu raudne lemmik on Punta del Hidalgo. Ja ilmselt mitte ainult minu - esimesena kargavad mulle pähe saudid - miks nad muidu oma pilvelõhkujaid meie majaka pealt maha panevad!
#tenerife #tenerifekompass #tenerifetuletornid #minutenerife2
Tõenäoliselt ei ole guantšiajast saati pudenenud Tenerife põllumehelt lauset à la: „Päikest oli sel aastal na vähevõitu“. Igipõline koll, kes üle Tenerife põllumeeste õla luurab, on veepuudus. Iga viimne kui magevee tilk on arvel ja püütakse hoolega reservuaaridesse ning kogu saar on maapinnal looklevaid torusid täis, mis on asendanud juba põliselanike rajatud ja hiljem muudkui lisandunud kivist laotud või uuristatud kanalid. Permanentses veenappuses nägi üle-eelmisel sajandil oma võimalust brittide firma Hamilton Co, mis 19. saj keskpaigas kõik Tenerife põhjakaldal Los Realejoses tegutseva veekompanii aktsiad kokku ostis, eesmärgiks saada täielik kontroll Gordejuela koskede üle, mis sisuliselt aastaringselt kuivaks ei jäänud ning oma mägedest kokku voolanud mageda vee 50 meetri kõrguselt peamiselt ookeani voolata lasid, mis oli ju selge raiskamine ja kasutamata ressurss. Kaldakaljudele ehitati 1898 -1903 50 meetri kõrguse korstnaga ning auruga töötav pumbajaam, mis pumpas torudesse vangistatud vee 290 meetri kõrgusel asuvasse reservuaari, kuhu seda mahtus 12 000 kuupmeetrit (50 Kalevi ujula basseinitäit), mille sisust omakorda ligi pool igapäevaselt mööda 12 km pikkuseid akvedukte ümbruskonna banaanikasvatustesse pumbati. Kahjuks ei suutnud põllumehed vee eest maksta loodetud hinda ja täpselt sada aastat tagasi ehk 1919 lõpetati söe (ja raha) ahju ajamine ära. Vett pumbatakse põldudele nüüd elektriga, aga Tenerife esimest aurumasinat mälestavad varemed on Los Realejose pildistatuim (ja maalituim) objekt. #tenerife #tenerifekompass #losrealejos #saaretuur #minutenerife2
Kui te Eesti põllumehega rääkides olete sedapalju hooletu, et pruugite samas lauses sõnu „kivi“ ja „põld“, ärge siis imeks pange, kui tal käed reflektoorselt rusikasse kisuvad. Kanaari saartel aga nii ei ole. Kivid on kanaari põllumeeste sõbrad, sest kui neid ei oleks, oleks ka enamus põllumaad olemata. Terrasspõldude rajamise põhimõtted pole antiikajast kuigivõrd muutunud – ka üks ilmaimedest ehk Babüloni rippuvad aiad olid rajatud enam-vähem samal printsiibil, nagu guantšid neid Tenerife nõlvadele rajasid ning nagu neid ehitatakse tänase päevani välja. Suurim erinevus on kastmissüsteemides – tänapäevased lahendused on enamasti seotud elektriga. Kõik algab kiviaiast, mis rajatakse samakõrgusjoonele samamoodi, nagu meil on sajandeid kiviaedu laotud – kuivalt ehk ilma seguta. Selle taha lähevad täiteks samuti kivid ja alles kivide peale laotatakse viljakandev kiht. Tenerifel on selleks reeglina šlakikoonustest toodud vulkaaniline muld, millele orgaanikaks lisatakse männiokkaid ehk pinochat ja võimalikult palju sõnnikut. Vägagi soovitatav on ränga vaevaga põllule saadud vee väljaaurustumise aeglustamiseks katta huumuse kiht omakorda õhukese kihi heleda klibuga (Tenerifelt leiab ka nii liiva- kui paekivi) – päike peegeldub sellelt tagasi ning ei neeldu nii hullusti. Ja siis võib külvama hakata! Ja las saagi tassivad külla naised, meestel on muudki teha. Eriti kui joven ehk uudsevein vajab hindamist.
#tenerife #tenerifekompass #terrasspõllud #saaretuur #minutenerife2
Kõik, kes tulevad Kompassi vinguma, et Tenerife turud on väikesed ja valik niru, olen ma kohe saatnud (ei-ei, mitte sinna), vaid Tenerife pealinna Santa Cruzi. Aafrika turg ehk Mercado de Nuestra Senora de Africa ei ole küll Istanbuli Grand Bazaar, aga Tenerifel on ta suurim, näeb imposantne välja ja letid on lookas. Ehitati ta siis, kui ülejäänud Euroopa ägas pommirahes ehk aastal 1943. Ehitus võeti just sellisel ajal ette kahel põhjusel. Esiteks oli pealinna peamine turg Recova Viejal ammu kitsaks jäänud ning teiseks oli seal ainukeseks jahutusvõimaluseks kaupade jää peal hoidmine, aga jääd ei olnud kunagi piisavalt. Eriti tusased olid loomulikult kalakauplejad. Ja siis avastas saarte majandushaldur Sr. Santes, et tsiviilotstarbeks toodetud tehnoloogiat, sh jahutusseadmeid sai neil aastatel poolmuidu kätte, sest kõigil oli mõistagi muudki teha, kui külmhooneid vorpida. Nii tellitigi arhitekt Jose Marrero Regaladolt (temast tuleb meil veel nii mõnelgi puhul juttu) projekt, kes lahendas uue turuhoone neokolonialistlikus võtmes ning muuhulgas kirikute projekteerijana ei saanud hoogu maha ning joonistas ka turuhoonele uhke torni, mis ehitisele sakraalse üldmulje annab. Maksma läks arendus kõige tehnikaga 3,7 miljonit peseetat, mis inflatsiooni ja muid tegureid arvestades on täna umbes sama summa eurodes ehk tõesti odavalt saadud. 1944 pühitseti see kaupmeeste pühakoda sisse ja anti talle Aafrika Neitsi nimi (Nuestra Senora de Africa), kes on muuseas ka Hispaania koloniaalimpeeriumi armetutest riismetest ühe ehk Ceuta kaitsepühakuks (Ceuta on Hispaania Kuningriigi enklaavist vabalinn Aafrikas). #tenerife #tenerifekompass #santacruz #turg #minutenerife2